Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele võõrkeelena kaasprofessor Mare Kitsnikul ilmus ajakirjas ”Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” artikkel "Eesti keele rääkimisoskuse arendamine B1-taseme õpiku ”Naljaga ... ” ülesannete järgi: juhtumiuuring". Artikkel räägib eesti keele kui teise keele õppijate rääkimisoskuse motiveeriva ja tõhusa arendamise võimalustest.
Rääkimisoskuse arendamine on eesti keele kui teise keele õppes väga oluline, kuid sageli ei tegeleta sellega keeletundides piisavas mahus ega kasutata tõhusaid õppetegevusi. Tunnis toimuva määrab peamiselt õpetaja, õppematerjalidel on seejuures oluline roll. Et muuta eesti keele kui teise keele õpe kaasahaaravamaks, aktiivsemaks ja tõhusamaks andis Mare Kitsnik koos Leelo Kingisepaga 2021. aastal välja B1-taseme õppekomplekti "Naljaga pooleks".
Õppekomplektis õpetatakse tasakaalustatult ja süsteemselt kõiki keelelisi osaoskusi ning grammatikat ja sõnavara. Kuulamistekstideks on humoorika puändiga ja loomuliku keelekasutusega dialoogid. Lugemistekstid on autentsed, informatiivsed ja kohati üllatavad. Õppekomplekti ülesannetes ja harjutustes kasutatakse palju aktiivõppemeetodeid, sh mängustatud meetodeid. Rääkimisoskuse arendamisele on komplektis pühendatud eriti suurt tähelepanu. Õpikus on palju teadlikult järjestatud (keelelise eesmärgiga) rääkimisharjutusi ja (suhtluseesmärgiga) rääkimisülesandeid.
Eelmisel aastal õpetas Mare Kitsnik ise selle komplekti esimese osa ”Naljaga ...” järgi õpetajate rühma ühes Tallinna koolis. Õpetajad olid juba kaua eesti keelt õppinud, kuid nende keeletase ei olnud eriti hea, seetõttu olidki nad testimise teel määratud B1-rühma, mille üle nad olid alguses üsna pettunud. Kursuse ajal viidi läbi ka tegevusuuringu rääkimisoskuse arenemise kohta, mille käigus fikseeriti oma hinnangud õppeprotsessi kohta ja kogusin ka kursuslastelt tagasisidet.
Tegevusuuringu tulemused on avaldatud äsja ilmunud ajakirjas ”Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmunud artiklis "Eesti keele rääkimisoskuse arendamine B1-taseme õpiku ”Naljaga ... ” ülesannete järgi: juhtumiuuring".
Uuring näitas, et õpikus kasutatud rääkimisülesannete tüübid (küsimuslipikutega klassis ringikäimine ja eri paarilistega vestlemine, lauamängud, rollikaartidega dialoogid, improteatri formaadis dialoogid) olid õppijaile uudsed ning huvitavad. Uudne oli see, et kõik pidid sageli korraga rääkima ja rääkides tuli väljendada mõtteid ilma neid pikalt ette valmistamata. Samuti olid uudsed mängustatud ülesanded, nt lauamängud ja improteatri formaadis dialoogid. Ülesanded tundusid alguses kohati rasked, kuid muutusid kordudes kergemaks. Õppijad tundsid, kuidas kursuse ajal paranes märgatavalt nende meeleolu, tõusis tunduvalt rääkimissoov ning arenes rääkimisoskus.